AKIT
English Eesti

Andmekaitse ja infoturbe leksikon

Inglise märksõnu kokku: 9435

NB! JavaScript ja koogid olgu võimaldatud. Probleemidest teatada aadressil akit[at]cyber.ee

Otsing: valida soovitud lähtekeel; sisestusvigade vältimiseks on soovitatav kasutada otsinguakna asemel märksõnaloendit.

Tähistus: "=" tähistab inglise sünonüümi, eesti sünonüüme eraldab koma, lähitähenduslikke sõnu semikoolon, Õ: järel on õigekeelsusvihje.

Sihtlugejaskond: andmekaitse ja/või infoturbe väljatöötajad, korraldajad, järelevalvajad ja auditeerijad; võib abiks olla ka süsteemi-, võrgu- ja turbeülematele ("-administraatoritele"). Kasutamine eeldab infotehnoloogia ja ta üldterminite (EVS ISO/IEC 2382, Arvutikasutaja sõnastik) tundmist ning eesti keele normi, st riigikeele tunnustamist. Sõnastik on mõeldud aitama eelnimetatuil tõlgendada (ja vajaduse korral ka tõlkida) erialaseid ingliskeelseid rahvusvahelisi standardeid ja muid juhendmaterjale. Pole mõeldud algajaile ega võhikutele (eriti neile, kes ei suutnud leida märksõna "infoturve"). Ei toeta määratlemata ja süsteemitu omaloomingu tõlkimist inglise keelde ega inglise keele algõpet. Siit ei tasu ka otsida IT triviaaltermineid ega teiste erialade termineid! Võrgundusterminite otsimise sobiv koht on http://vallaste.ee, tarkvaratehnika termineid annab http://stats.cyber.ee.

Käsitlusala: andmekaitse ning infoturbe haldus ja auditeerimine tsiviilsfääri asutustes ja organisatsioonides. Mõistesüsteemile annavad üldise karkassi ISO/IEC ja ISACA sellealased standardid. Mõnevõrra on arvestatud ka tehnilisemate ülesannetega spetsialistide vajadusi. Tähtsamatest muudest teemaga seotud standarditest (näiteks Ühiskriteeriumidest, CC) on valitud ainult vastavate mudelite mõned kesksed mõisted ja kontekstile viidates on juhitud tähelepanu terminite erinevale sisule eri kontekstides.

Märksõnad: mitte ainult standardsed või levinud eriterminid, vaid ka standardite ja juhendmaterjalide tekstis tihti esinevad mitmetähenduslikud sõnad, mille õige tõlgendamine on sisu mõistmiseks tähtis (sõnastikust on kasu ainult siis, kui ta kasutaja vaevub kontrollima ka neid sõnu, mille tähendust ta arvab teadvat, alustades sõnastiku pealkirjas olevatest), ning mõnede oluliste organisatsioonide, kvalifikatsioonide, dokumentide ja süsteemide nimed. Välja on jäetud põhiterminist tulenevad intuitiivselt arusaadavad liit- ja ühendterminid.

Mõistete esitus: ranget määratlemist ei ole taotletud, mõisteid on püütud avada standarditel põhinevate kirjelduste, seletuste, selgituste ja näidete abil. Standardmääratluste saamiseks tuleb lugeda avaldatud standardeid ja muid allikdokumente, võttes seejuures arvesse, et isegi ühe ja sama standardi eri osades ei tarvitse määratlused täpselt kattuda. Paljude mõistete detailsema esituse võib leida Cybernetica raamatust "Infosüsteemide turve" (2. kd. 1998).

Eesti terminid on valdavas osas pärit asjakohastest Eesti standarditest, neile on lisatud uuemaid või käsitluse laiendamiseks vajalikke termineid. Eesti standardid ei ole aga alati omavahel kooskõlas ja mõnegi standardi eestindamise protsessi on mõjutanud mitmesugused juhuslikud asjaolud. Ettepanekutena standardite järgmiste versioonide tarbeks lahknevad mõned korrastatud terminid standardsetest, olles süsteemsemad ja põhjendatumad.

Olulisemad allikad: ISO/IEC 27000 (ISMS) standardipere ilmunud või koostamisel olevate osade dokumendid; ISO/IEC 29100 (Privacy); ISO 27000 Forum Dictionary; ISO/IEC 15408 (Common Criteria); ISO 19011 (Guidelines for auditing management systems); ISO SC 27 SD 6. Glossary of IT Security Terminology; ISACA standardid; ISACA CISA Dictionary, ISACA CISM Dictionary, ISACA Cybersecurity Fundamentals (2014), NIST IR 7298 Glossary of Key Information Security Terms. 2006. 88 pp.; RFC 4949 Internet Security Glossary, v. 2. 2007; Robert Slade. Dictionary of Information Security. 2006. 222 pp. & updates in WWW; H. van Tilborg, S. Jajodia (Eds.) Encyclopedia of Cryptography and Security; IEEE Security & Privacy; Information Systems Control Journal (ISACA); asjassepuutuvate organisatsioonide veebilehed

Tegijad: Vello Hanson, Ahto Buldas, Anto Veldre (AKIT-2011 toimetaja, RIA), Märt Laur, Jevgeni Krasnosjolov

Toetus: 2015. a. toetas leksikoni arendust Haridus- ja Teadusministeeriumi "Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017"