AKIT on mõistesüsteeme ja nende termineid esitav
INGLISKEELSE turva- ja privaatsusteabe portaal.
Ei ole kontoritöötaja "arvutisõnastik" ega arvutiaabits.

Otsing: otsida tuleb inglise terminit; sisestusvigade vältimiseks ja naaberterminite nägemiseks tasub kasutada otsinguakna asemel märksõnaloendit. Eesti keeles otsida ainult märksõnaloendist. Otsing töödeldakse inimese osaluseta automaatselt, veaparanduseta..

Tähistus: "=" tähistab inglise sünonüümi või kirjevastet, eesti sünonüüme eraldab koma, lähitähenduslikke sõnu semikoolon, tähise Õ: järel on õigekeelsusvihje.

Sihtlugejaskond: andmekaitse ja/või infoturbe väljatöötajad, korraldajad, järelevalvajad ja auditeerijad; võib abiks olla ka süsteemi-ja võrguülematele ("-administraatoritele"). Kasutamine eeldab infotehnoloogia ja ta üldterminite (EVS ISO/IEC 2382, http://www.eki.ee/dict/its/ ja Arvutikasutaja sõnastik) tundmist ning eesti keele normi, st keeleseaduse tunnustamist. Portaal on mõeldud aitama tõlgendada erialaseid ingliskeelseid rahvusvahelisi standardeid ja muid juhendmaterjale. Võrgundusterminite otsimise sobiv koht on http://vallaste.ee.

Käsitlusala: andmekaitse ning infoturbe korraldus tsiviilsfääri organisatsioonides. Mõistesüsteemile annavad üldise karkassi mitusada ISO, IEC, IEEE, ISACA, NIST jm standardit. On arvestatud ka teoreetilisi aluseid, teadusuuringuid ja tehnilisemate spetsialistide vajadusi. Kontekstile viidates on juhitud tähelepanu terminite erinevale sisule eri kontekstides.

Märksõnad: mitte ainult eriterminid, vaid ka standardite ja juhendmaterjalide tekstis sagedad mitmetähenduslikud sõnad, mille õige tõlgendamine on sisu mõistmiseks tähtis (sõnastikust on kasu ainult siis, kui ta kasutaja vaevub kontrollima ka neid sõnu, mille tähendust ta arvab teadvat, alustades sõnastiku pealkirjas olevatest), ning mõnede oluliste organisatsioonide, kvalifikatsioonide, dokumentide ja süsteemide nimed. Välja on jäetud põhiterminist tulenevad intuitiivselt arusaadavad liit- ja ühendterminid.

Mõistete esitus: ranget määratlemist ei ole taotletud, mõisteid avavad standarditel põhinevad kirjeldused, seletused, selgitused ja näited. Standardmääratluste saamiseks tuleb lugeda avaldatud standardeid ja muid allikdokumente, arvestades, et isegi ühe ja sama standardi eri osades ei tarvitse määratlused täpselt kattuda. Paljud mõisted on detailsemalt esitatud Cybernetica raamatus "Infosüsteemide turve" (2. kd. 1998).

Eesti terminid on valdavas osas pärit asjakohastest Eesti standarditest, neile on lisatud uuemaid või käsitluse laiendamiseks vajalikke termineid. Eesti standardid ei ole aga alati omavahel kooskõlas ja mõnegi standardi eestindamise protsessi on mõjutanud mitmesugused juhuslikud asjaolud. Ettepanekutena standardite järgmiste versioonide tarbeks lahknevad mõned korrastatud terminid standardsetest, olles süsteemsemad ja põhjendatumad. Vt ka artikkel "terminoloogia"(http://akit.cyber.ee/term/11749-terminoloogia).

Olulisemad allikad:
ISO/IEC 27000 (ISMS) standardipere
ISO/IEC 29100 (Privacy); ISO 27000 Forum Dictionary
ISO/IEC 15408 (Common Criteria)
ISO/IEC 25000 (SQuaRE) standardipere
ISO 19011 (Guidelines for auditing management systems)
ISO SC 27 SD 6. Glossary of IT Security Terminology
ISACA Dictionary
Information Systems Control Journal (ISACA);
NIST SP 800 series
RFC 4949 Internet Security Glossary
Robert Slade. Dictionary of Information Security
H. v Tilborg, S. Jajodia (Eds.) Encyclopedia of Cryptography and Security
IEEE Security & Privacy
Asjakohaste organisatsioonide veebilehed

Toetus: 2015. a. toetas leksikoni arendust Haridus- ja Teadusministeeriumi "Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017"

Teadus- ja arendusfirma Cybernetica tegutseb infoturbe teooria, praktika (eriti e-riigi alase) ja süstemaatilise terminoloogia vallas alates aastast 1993. Ta on koostöös keeleteadlastega eestindanud kümneid mahukaid rahvusvahelisi IT standardeid ja juhendmaterjale (ISO/IEC/IEEE, ISACA, COBIT, BSI), korraldanud turvakoolitusi, andnud välja eestikeelset erialakirjandust ning osaleb ISO jt rahvusvaheliste organisatsioonide standardimis- ja teadustegevuses. Ta on loonud ISKE algversiooni ja andnud panuse ka Eesti uue infoturbestandardi loomisse. Cybernetica partnerite ja klientide hulgas on mitme maa riigiasutused ja firmad.

Toimub laadimine

AKIT on mõistesüsteeme ja nende termineid esitav
INGLISKEELSE turva- ja privaatsusteabe portaal.
Ei ole kontoritöötaja "arvutisõnastik" ega arvutiaabits.

Otsing: otsida tuleb inglise terminit; sisestusvigade vältimiseks ja naaberterminite nägemiseks tasub kasutada otsinguakna asemel märksõnaloendit. Eesti keeles otsida ainult märksõnaloendist. Otsing töödeldakse inimese osaluseta automaatselt, veaparanduseta..

Tähistus: "=" tähistab inglise sünonüümi või kirjevastet, eesti sünonüüme eraldab koma, lähitähenduslikke sõnu semikoolon, tähise Õ: järel on õigekeelsusvihje.

Sihtlugejaskond: andmekaitse ja/või infoturbe väljatöötajad, korraldajad, järelevalvajad ja auditeerijad; võib abiks olla ka süsteemi-ja võrguülematele ("-administraatoritele"). Kasutamine eeldab infotehnoloogia ja ta üldterminite (EVS ISO/IEC 2382, http://www.eki.ee/dict/its/ ja Arvutikasutaja sõnastik) tundmist ning eesti keele normi, st keeleseaduse tunnustamist. Portaal on mõeldud aitama tõlgendada erialaseid ingliskeelseid rahvusvahelisi standardeid ja muid juhendmaterjale. Võrgundusterminite otsimise sobiv koht on http://vallaste.ee.

Käsitlusala: andmekaitse ning infoturbe korraldus tsiviilsfääri organisatsioonides. Mõistesüsteemile annavad üldise karkassi mitusada ISO, IEC, IEEE, ISACA, NIST jm standardit. On arvestatud ka teoreetilisi aluseid, teadusuuringuid ja tehnilisemate spetsialistide vajadusi. Kontekstile viidates on juhitud tähelepanu terminite erinevale sisule eri kontekstides.

Märksõnad: mitte ainult eriterminid, vaid ka standardite ja juhendmaterjalide tekstis sagedad mitmetähenduslikud sõnad, mille õige tõlgendamine on sisu mõistmiseks tähtis (sõnastikust on kasu ainult siis, kui ta kasutaja vaevub kontrollima ka neid sõnu, mille tähendust ta arvab teadvat, alustades sõnastiku pealkirjas olevatest), ning mõnede oluliste organisatsioonide, kvalifikatsioonide, dokumentide ja süsteemide nimed. Välja on jäetud põhiterminist tulenevad intuitiivselt arusaadavad liit- ja ühendterminid.

Mõistete esitus: ranget määratlemist ei ole taotletud, mõisteid avavad standarditel põhinevad kirjeldused, seletused, selgitused ja näited. Standardmääratluste saamiseks tuleb lugeda avaldatud standardeid ja muid allikdokumente, arvestades, et isegi ühe ja sama standardi eri osades ei tarvitse määratlused täpselt kattuda. Paljud mõisted on detailsemalt esitatud Cybernetica raamatus "Infosüsteemide turve" (2. kd. 1998).

Eesti terminid on valdavas osas pärit asjakohastest Eesti standarditest, neile on lisatud uuemaid või käsitluse laiendamiseks vajalikke termineid. Eesti standardid ei ole aga alati omavahel kooskõlas ja mõnegi standardi eestindamise protsessi on mõjutanud mitmesugused juhuslikud asjaolud. Ettepanekutena standardite järgmiste versioonide tarbeks lahknevad mõned korrastatud terminid standardsetest, olles süsteemsemad ja põhjendatumad. Vt ka artikkel "terminoloogia"(http://akit.cyber.ee/term/11749-terminoloogia).

Olulisemad allikad:
ISO/IEC 27000 (ISMS) standardipere
ISO/IEC 29100 (Privacy); ISO 27000 Forum Dictionary
ISO/IEC 15408 (Common Criteria)
ISO/IEC 25000 (SQuaRE) standardipere
ISO 19011 (Guidelines for auditing management systems)
ISO SC 27 SD 6. Glossary of IT Security Terminology
ISACA Dictionary
Information Systems Control Journal (ISACA);
NIST SP 800 series
RFC 4949 Internet Security Glossary
Robert Slade. Dictionary of Information Security
H. v Tilborg, S. Jajodia (Eds.) Encyclopedia of Cryptography and Security
IEEE Security & Privacy
Asjakohaste organisatsioonide veebilehed

Toetus: 2015. a. toetas leksikoni arendust Haridus- ja Teadusministeeriumi "Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017"

Teadus- ja arendusfirma Cybernetica tegutseb infoturbe teooria, praktika (eriti e-riigi alase) ja süstemaatilise terminoloogia vallas alates aastast 1993. Ta on koostöös keeleteadlastega eestindanud kümneid mahukaid rahvusvahelisi IT standardeid ja juhendmaterjale (ISO/IEC/IEEE, ISACA, COBIT, BSI), korraldanud turvakoolitusi, andnud välja eestikeelset erialakirjandust ning osaleb ISO jt rahvusvaheliste organisatsioonide standardimis- ja teadustegevuses. Ta on loonud ISKE algversiooni ja andnud panuse ka Eesti uue infoturbestandardi loomisse. Cybernetica partnerite ja klientide hulgas on mitme maa riigiasutused ja firmad.

Palun oodake...

Tõrge

AKIT on mõistesüsteeme ja nende termineid esitav
INGLISKEELSE turva- ja privaatsusteabe portaal.
Ei ole kontoritöötaja "arvutisõnastik" ega arvutiaabits.

Otsing: otsida tuleb inglise terminit; sisestusvigade vältimiseks ja naaberterminite nägemiseks tasub kasutada otsinguakna asemel märksõnaloendit. Eesti keeles otsida ainult märksõnaloendist. Otsing töödeldakse inimese osaluseta automaatselt, veaparanduseta..

Tähistus: "=" tähistab inglise sünonüümi või kirjevastet, eesti sünonüüme eraldab koma, lähitähenduslikke sõnu semikoolon, tähise Õ: järel on õigekeelsusvihje.

Sihtlugejaskond: andmekaitse ja/või infoturbe väljatöötajad, korraldajad, järelevalvajad ja auditeerijad; võib abiks olla ka süsteemi-ja võrguülematele ("-administraatoritele"). Kasutamine eeldab infotehnoloogia ja ta üldterminite (EVS ISO/IEC 2382, http://www.eki.ee/dict/its/ ja Arvutikasutaja sõnastik) tundmist ning eesti keele normi, st keeleseaduse tunnustamist. Portaal on mõeldud aitama tõlgendada erialaseid ingliskeelseid rahvusvahelisi standardeid ja muid juhendmaterjale. Võrgundusterminite otsimise sobiv koht on http://vallaste.ee.

Käsitlusala: andmekaitse ning infoturbe korraldus tsiviilsfääri organisatsioonides. Mõistesüsteemile annavad üldise karkassi mitusada ISO, IEC, IEEE, ISACA, NIST jm standardit. On arvestatud ka teoreetilisi aluseid, teadusuuringuid ja tehnilisemate spetsialistide vajadusi. Kontekstile viidates on juhitud tähelepanu terminite erinevale sisule eri kontekstides.

Märksõnad: mitte ainult eriterminid, vaid ka standardite ja juhendmaterjalide tekstis sagedad mitmetähenduslikud sõnad, mille õige tõlgendamine on sisu mõistmiseks tähtis (sõnastikust on kasu ainult siis, kui ta kasutaja vaevub kontrollima ka neid sõnu, mille tähendust ta arvab teadvat, alustades sõnastiku pealkirjas olevatest), ning mõnede oluliste organisatsioonide, kvalifikatsioonide, dokumentide ja süsteemide nimed. Välja on jäetud põhiterminist tulenevad intuitiivselt arusaadavad liit- ja ühendterminid.

Mõistete esitus: ranget määratlemist ei ole taotletud, mõisteid avavad standarditel põhinevad kirjeldused, seletused, selgitused ja näited. Standardmääratluste saamiseks tuleb lugeda avaldatud standardeid ja muid allikdokumente, arvestades, et isegi ühe ja sama standardi eri osades ei tarvitse määratlused täpselt kattuda. Paljud mõisted on detailsemalt esitatud Cybernetica raamatus "Infosüsteemide turve" (2. kd. 1998).

Eesti terminid on valdavas osas pärit asjakohastest Eesti standarditest, neile on lisatud uuemaid või käsitluse laiendamiseks vajalikke termineid. Eesti standardid ei ole aga alati omavahel kooskõlas ja mõnegi standardi eestindamise protsessi on mõjutanud mitmesugused juhuslikud asjaolud. Ettepanekutena standardite järgmiste versioonide tarbeks lahknevad mõned korrastatud terminid standardsetest, olles süsteemsemad ja põhjendatumad. Vt ka artikkel "terminoloogia"(http://akit.cyber.ee/term/11749-terminoloogia).

Olulisemad allikad:
ISO/IEC 27000 (ISMS) standardipere
ISO/IEC 29100 (Privacy); ISO 27000 Forum Dictionary
ISO/IEC 15408 (Common Criteria)
ISO/IEC 25000 (SQuaRE) standardipere
ISO 19011 (Guidelines for auditing management systems)
ISO SC 27 SD 6. Glossary of IT Security Terminology
ISACA Dictionary
Information Systems Control Journal (ISACA);
NIST SP 800 series
RFC 4949 Internet Security Glossary
Robert Slade. Dictionary of Information Security
H. v Tilborg, S. Jajodia (Eds.) Encyclopedia of Cryptography and Security
IEEE Security & Privacy
Asjakohaste organisatsioonide veebilehed

Toetus: 2015. a. toetas leksikoni arendust Haridus- ja Teadusministeeriumi "Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017"

Teadus- ja arendusfirma Cybernetica tegutseb infoturbe teooria, praktika (eriti e-riigi alase) ja süstemaatilise terminoloogia vallas alates aastast 1993. Ta on koostöös keeleteadlastega eestindanud kümneid mahukaid rahvusvahelisi IT standardeid ja juhendmaterjale (ISO/IEC/IEEE, ISACA, COBIT, BSI), korraldanud turvakoolitusi, andnud välja eestikeelset erialakirjandust ning osaleb ISO jt rahvusvaheliste organisatsioonide standardimis- ja teadustegevuses. Ta on loonud ISKE algversiooni ja andnud panuse ka Eesti uue infoturbestandardi loomisse. Cybernetica partnerite ja klientide hulgas on mitme maa riigiasutused ja firmad.

Andmete allalaadimisel või töötlemisel esines tehniline tõrge.
Vabandame!