disconnect
ühendust lahutama; lahti ühendama
olemus
Wiktionary:
verb
1. (transitive) to sever or interrupt a connection
3. (transitive) to remove the connection between an appliance and an electrical power source
näiteid
disconnectedly -- katkendlikult
disconnectedness -- katkendlikkus, lünklikkus, seostamatus
disconnected state -- lahutatud olek
disconnecting contact -- lahutuskontakt
disconnector -- katkesti; lahklüliti
line disconnector -- liinilahklüliti
supply disconnection --
-- 1. varustuskatkestus; 2. toitekatkestus
vt ka
- ühendama (1)