establish (2)
välja selgitama; tuvastama (2); tõendama (2); tõestama (2)
olemus
Wiktionary:
4. (transitive) to prove and cause to be accepted as true; to establish a fact; to demonstrate
näiteid
establish an alibi -- alibit tuvastama
establish an interest -- huvi tõendama
established -- kindlaks tehtud
established fact -- vaieldamatu tõsiasi
established malice -- tõendatud pahatahtlus
establisher -- tõestaja
establishment of an offence -- õigusrikkumise tuvastamine
establish a claim -- nõuet põhjendama
pre-establish -- eelkehtestama, eelnevalt kindlaks tegema
vt ka
- rajama
- tuvastama (1)
- tõendama (1)
- tõestama (1)