violation
rikkumine (1)
olemus
millegi abstraktse rikkumine
Wiktionary, violate, verb:
1. (transitive) to break or disregard (a rule or convention)
Antonyms: comply, obey
näiteid
air space violation -- õhuruumi rikkumine
border violation -- piiririkkumine
contract violation -- lepingu rikkumine
gross violation -- jäme rikkumine
rules violation -- esskirjade rikkumine
violation of administrative law -- haldusõigusrikkumine
violation of a standard -- standardi rikkumine
violation of autorship -- autorsuse rikkumine
violation of equality -- võrdõiguslikkuse rikkumine
violation of human rights -- inimõiguste rikkumine
violation of obligation -- kohustuse rikkumine
violation of trust -- usalduse kuritarvitamine
vt ka
- rikkumine (2)
- rikkumine (3)
- rikkumine (4)
- seadusrikkumine