infringement
rikkumine (2)
olemus
Wiktionary:
1. a violation or breach, as of a law
2. an encroachment on a right, a person, a territory, or a property
näiteid
gross infringement -- jäme rikkumine
infringe provisions -- sätteid rikkuma
infringe the rules of international law --
-- rahvusvahelise õiguse norme rikkuma
infringe conditions -- tingimusi rikkuma
infringement of contract -- lepingu rikkumine
infringement of copyright -- autoriõiguse rikkumine
infringement of human rights -- inimõiguste rikkumine
infringement of law -- seadusrikkumine; õigusrikkumine
infringement of moral rights -- isiklike õiguste rikkumine
infringement of smb.'s interests -- huvide riivamine
infringement of trade mark -- kaubamärgiõiguse rikkumine
infringement procedure -- rikkumismenetlus
infringement proceedings -- rikkumismenetlus
infringer of law -- seadusrikkuja; õigusrikkuja
infringing copy -- piraatkoopia
intentional infringement -- tahtlik rikkumine
patent infringement -- patendirikkumine
vt ka
- rikkumine (1)
- rikkumine (3)
- rikkumine (4)