olemus
(2a) otsene nägemise häirimine
Wiktionary, blind, verb:
1. (transitive) To make temporarily or permanently blind.
The light was so bright that for a moment he was blinded.
(2b) ülekantud tähenduses, näiteks rohkeid alarme tekitava võrguliikluse genereerimine, samal ajal toimuva tegeliku ründe maskeerimiseks
Wiktionary, blind, verb:
3. to darken; to obscure to the eye or understanding; to conceal

vt ka
- pimendamine (1)
- pimendamine (2)
- pimestustõrje