olemus
Wiktionary:
dispatch, verb
1. (transitive) to send (a shipment) with promptness
3. (transitive) to send (an important official message) promptly, by means of a diplomat or military officer

näiteid
date of dispatch -- saatmiskuupäev
dispatch advice -- lähetusteade, väljastusteatis
dispatch-bearer -- diplomaatiline kuller
dispatch-box-- dokumendikohver
dispatch case -- portfell; postikott
dispatch list-- kauba saateleht
dispatch note -- saateleht; saatekiri
dispatch cargo -- veost saatma
dispatch goods -- kiirveos
dispatch money -- lastipreemia
dispatch office -- väljastustalitus; spedeerimisfirma
dispatch of goods -- ekspeditsioon; ekspediteerimine
dispatch rider -- motokuller; kiirkuller
dispatch station -- lähtejaam
way of dispatch -- saatmisviis, lähetusviis
with dispatch -- kiirkorras; kiirkulleriga