match (2)
ühtima, kokku langema
olemus
võrdlemisel võrdseiks osutuma
Wiktionary, verb:
1. (intransitive) to agree; to be equal; to correspond
Their interests didn't match, so it took a long time to agree what to do together.
These two copies are supposed to be identical, but they don't match.
vt ka
- biomeetriline vääreitus
- lahknevus (1)
- lahknevus (2)
- statistiline ühitamine
- tõene eitus(1)
- tõene eitus (2)
- tõene jaatus
- vääreitus (1)
- vääreitus (2)
- väärjaatus (1)
- väärjaatus (2)
- väärlahknevus
- väärlahknevustegur
- väärühtivus
- väärühtivustegur
- ühtiv
- ühtivat otsima, passitama
- ühtivus