subordinate
alluv, alam- (1)
olemus
Wiktionary, adj:
1. placed in a lower class, rank, or position
2. submissive or inferior to, or controlled by authority
3. (grammar, of a clause, not comparable) dependent on and either modifying or complementing the main clause
4. descending in a regular series
näiteid
subordinate clause/sentence -- kõrvallause
subordinate compound adjective -- põimliitomadussõna
subordinate compound substantiv -- põimliitnimisõna
subordinate compound -- täiendsõna
subordinate establishment/unit -- allasutus
subordinate establishment/unit -- allasutus
subordinate interests -- teisejärgulised huvid
subordinated debt -- teisejärguline võlg; kõrvalvõlg
subordination of the office -- ametialluvus