olemus
normaalset talitlust häiriv nähtus
Wiktionary:
interfere
1. (intransitive) To get involved or involve oneself, causing disturbance.

näiteid
ISO 18086:
nähtus, mis tuleneb süsteemidevahelisest
juhtivuslikust, induktiivsest või mahtuvuslikust
sidestusest ning võib põhjustada
väärtalitlust, ohtlikke pingeid, kahjustusi jms
ISO 17287:
kahjulik mõju juhi võimele
tegeleda sõiduki ja keskkonnaga

ülevaateid
https://en.wikipedia.org/wiki/Interference
(subsection "Communications")

vt ka
https://wikidiff.com/disturbance/interference

https://en.wikipedia.org/wiki/Interference_theory

vt ka
- interferents