interference (1)
häiring
olemus
normaalset talitlust häiriv nähtus
Wiktionary, interfere
1. (intransitive) to get involved or involve oneself, causing disturbance
näiteid
ISO 18086:
nähtus, mis tuleneb süsteemidevahelisest
juhtivuslikust, induktiivsest või mahtuvuslikust
sidestusest ning võib põhjustada
väärtalitlust, ohtlikke pingeid, kahjustusi jms
= phenomenon resulting from conductive, inductive or capacitive coupling between systems, which can cause malfunction, dangerous voltages, damage
ISO 17287:
kahjulik mõju juhi võimele tegeleda sõiduki ja keskkonnaga
= adverse influence on the driver’s ability to deal with the vehicle and the environment
ülevaateid
https://www.askdifference.com/disturbance-vs-interference/
https://courses.lumenlearning.com/suny-esc-communicationforprofessionals/chapter/interference-in-communication-processes/
https://en.wikipedia.org/wiki/Interference
(subsection "Communications")
https://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_interference
https://en.wikipedia.org/wiki/Interference_theory
vt ka
- interferents