impair
kahjustama; nõrgestama; nõrgenema
olemus
Wiktionary, verby:
1. (transitive) to weaken; to affect negatively; to have a diminishing effect on
näiteid
hearing impairment -- kuulmispuue
impair credit -- krediiti vähendama
impaired -- vaeg-; puudega; rikutud
impaired capital -- vähenenud kapital
impaired credit --
-- 1. saamatajäänud krediit 2.ebausaldusväärsus
impaired right -- anastatud õigus
impairment of confidence -- usalduse kahjustamine
impairment of image -- maine kahjustamine
impairment of quality -- kvaliteedi halvenemine
impairment of reputation -- maine kahjustamine
impairment of trust -- usalduse kahjustamine
impairment --
-- rikkumine; halvenemine; kahjustus; vigastus; puue
unimpaired --
-- rikkumata; vähendamata; puudusteta; puutumata jäänud