injury (1)
trauma; vigastus (1)
olemus
organismi kahjustus
Wiktionary, noun:
1. damage to the body of a living thing
2. other forms of damage sustained by a living thing, e.g. psychologically
ISO/IEC 2382-36, impairment:
(meditsiini seisukohalt) psühholoogilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri või funktsiooni igasugune kaotus või ebanormaalsus
Märkus. On üle võetud Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni dokumendist A29/INFDOCI/1 (Genf, Šveits, 1976)
= (medical perspective) any loss or abnormality of
psychological, physiological, or anatomical structure or function
Note. Adapted from World Health Organiza-
tion Document A29/INFDOCI/1, Geneva, Switzerland,
1976.
ülevaateid
https://en.wikipedia.org/wiki/Injury
https://www.justia.com/injury/types-of-injuries/
http://eknygos.lsmuni.lt/springer/584/127-158.pdf
bodily injury -- inimõnnetus
deadly injury -- surmav kehavigastus
employee injury -- töötrauma; tööõnnetus
employment injury -- töötrauma; tööõnnetus
industrial injury insurance -- tööõnnetuskindlustus
injury benefit -- haigustasu
life-threatening bodily injury -- üliraske kehavigastus
occupational injury -- töövigastus
off-the-job injury -- olmetrauma
work injury -- töötrauma
work-related injury -- kutsehaigus
vt ka
- kahju (2)
- traumalävi
- töövõimetustraumade sagedus