olemus
Wiktionary:
intentional (comparative more intentional, superlative most intentional)
1. intended or planned; done deliberately or voluntarily
2. (law) done with intent

näiteid
intentional act -- tahtlik toiming
intentional affront -- sihilik solvang
intentional bankrupcy -- tahtlik pankrotistamine
intentional calumny -- tahtlik laim
intentional concealment of income --
-- tahtlik tulude varjamine
intentional crime -- tahtlik kuritegu
intentional deceit -- sihilik pettus
intentional destruction -- tahtlik hävitamine
intentional evasion -- kuritahtlik kõrvalehoidumine
intentional offence -- tahtlik süütegu
intentional omission -- sihilik tegevusetus
intentional slander -- tahtlik laim
intentional violation of law -- tahtlik õigusrikkumine
intentionality -- tahtlikkus
unintentional -- tahtmatu; ettekavatsemata
unintentionally --
-- kogemata; tahtmatult; ettekavatsematult