olemus
(1a) üldises kontekstist sõltuvas tähenduses
Wiktionary:
1. one who applies for something; one who makes a request; a petitioner
(1b) autentimisprotsessides abonendiks saamist või identiteedi tõendamist taotlev pool (pole sama mis nõudleja)
ISO/IEC 24727:
organization or person requesting registration

vt ka
- taotleja (2); päringu tegija