olemus
kontrolliv olem, näiteks
nõudleja identiteeti autentimisprotokolliga kontrolliv olem

Wiktionary:
verify, verb
1. (transitive) to substantiate or prove the truth of something
2. (transitive) to confirm or test the truth or accuracy of something

vt ka
- ajatempli kontrollija
- asitõendi kontrollija
- verifitseerija