discontinue (2)
katkestama (2); peatama (3); lõpetama
olemus
Merriam-Webster:
transitive verb
1: to break the continuity of : cease to operate, administer, use, produce, or take
2: to abandon or terminate by a legal discontinuance
näiteid
discontinuance of action --
-- hagist loobumine; hagi tagasivõtmine
discontinued newspaper-- ilmumise lõpetanud ajaleht
discontinued operations -- likvideeritud tegevusalad
vt ka
- katkema
- maha võtma