Õ:(i) ei ole sama mis
vaba tarkvara (free software),
priivara (freeware) või
avalik tarkvara (public-domain software);
kohatine "vabavara" või "avavara"
läbisegi kõigis neis rollides on eksitav
(ii) lühikuju "sortsvara" on ettepanek
legaliseerida source code'i slängivaste

olemus
liik tarkvaratooteid:
- kasutaja saab lähtekoodi
- litsents (tasuta või tasuline) lubab tal seda
------ uurida
------ muuta
------ tuletada sellest uut
- litsents annab muidki õigusi, mis
tavaliselt jäävad autoriõiguse omanikule
- seega osaleb kasutajaskond arendustöös
- puudused avastatakse ja kõrvaldatakse kiiremini
- eriti levinud on Unixi/Linuxi maailmas

ülevaateid
https://opensource.com/resources/what-open-source

https://csrc.nist.gov/csrc/media/projects/supply-chain-risk-management/documents/ssca/2016-fall/tue_am_1_what_oss_is_and_is_not_andy_murren.pdf

https://en.wikipedia.org/wiki/Open_source

https://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_software

https://en.wikipedia.org/wiki/Free_and_open-source_software

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_free_and_open-source_software

https://www.ijser.org/researchpaper/Open-Source-Software-Vs-Proprietary-Software.pdf

https://www.wired.com/story/wired-guide-open-source-software/

https://ifap.ru/library/book105.pdf

https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/en_ec_open_source_strategy_2020-2023.pdf

näiteid
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_packages

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_trademarked_open-source_software

vt ka
- avakoodmudel
- omandtarkvara
- OSI-tarkvara