olemus
Wiktionary:
2. (law) a wrongful act, whether intentional or negligent, which causes an injury and can be remedied in civil court, usually through the awarding of damages

ülevaateid
https://en.wikipedia.org/wiki/Tort

näiteid
action tort -- tsiviilõigusrikkumisest tulenev hagi
civil tort -- tsiviilõigusrikkumine
intentional tort -- tahtlik õigusrikkumine
judgement for tort -- kohtuotsus tsiviilasjas
personal tort -- isikuvastane väärtegu
private tort -- eraõiguslik väärtegu
property tort -- varavastane väärtegu
public tort -- avalik-õiguslik väärtegu
tortfeasor -- kahju tekitaja; õigusrikkuja
tortious act -- kahjustav tegu; väärtegu
tortious conduct -- kahjustav käitumine; väärtegu
tort law -- kohustisõigus

vt ka
- õigusrikkumine (1)