polynomial (2)
polünomiaalne; polünoom-
olemus
polünoomiga kirjeldatav, polünoomipõhine, näiteks
parameetri n astmefunktsiooniga nc määratud
mälumaht, arvutusaeg vms suurus
Wiktionary, adj:
1. (algebra) able to be described or limited by a polynomial
2. (taxonomy) of a polynomial name or entity
vt ka
- polünomiaalne võrrand
- polünoomtekstuurimine