partition (1)
sektsioon (1)
olemus
loogiliselt sõltumatu osa, mis on loodud sektsioneerimisega
= a logically independent part created by partitioning
näiteid
Wiktionary, noun:
9. (computing) A section of a hard disk separately formatted.
10. (databases) A division of a database or one of its constituting elements such as tables into separate independent parts.
https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_partitioning
https://en.wikipedia.org/wiki/Partition_(database)
vt ka
- buutsektsioon
- osakond; sektsioon; haru
- sektsiooni buutkirje
- sektsioonimine
- sektsioonitabel