disconnect
  
    
      ühendust lahutama; lahti ühendama
olemus 
Wiktionary:
verb
1. (transitive) to sever or interrupt a connection
3. (transitive) to remove the connection between an appliance and an electrical power source
näiteid
disconnectedly -- katkendlikult
disconnectedness -- katkendlikkus, lünklikkus, seostamatus
disconnected state -- lahutatud olek
disconnecting contact -- lahutuskontakt
disconnector -- katkesti; lahklüliti
 line disconnector --  liinilahklüliti
supply disconnection  --
-- 1. varustuskatkestus;  2. toitekatkestus
vt ka
- ühendama (1)