olemus
Oxford Languages:
verb
1. cause (something) to occur in a particular way or to have a particular nature

näiteid
administrative determination -- haldusorgani otsus
determination of a contract-- lepingu kehtivuse lõppemine
determination of a matter -- asja lahendamine
determinative importance -- määrav tähtsus
determine a controversy -- vaidlust lahendama
determine a price -- hinda määrama, hinda kehtestama
determine duties -- kohustusi määratlema
determining factor -- määrav tegur
final determination -- edasikaebamisele mittekuuluv otsus
predetermine -- ette otsustama, ette määrama
predetermined -- ettekirjutatud; pöördumatu; etteantud; otsustatud
predetermined overhead rate -- kulude arvutuslik üldnorm
undetermined -- otsustamata; määramatu; lahtine

vt ka
- kindlaks tegema
- määrama (1)
- määrama (3)
- määrama (4)