clustering (1)
klasterdamine; klasterdumine
olemus
füüsiline või loogiline klastri(te)ks ühendamine või ühendumine
Wiktionary:
cluster, verb
1. (intransitive) to form a cluster or group
2.(transitive) to collect into clusters
näiteid
- arvutite ühendamine kobaraks, mis käitub ühe arvutina
- kettasektorite ühendamine salvestusüksuseks
- omavahel seotud ettevõtete, tarnijate ja asutuste koondamine ühisesse asukohta
- graafi jagunemine sidusateks alamgraafideks
vt ka
- klasteranalüüs