coordination
koordinatsioon
olemus
(1) keerulise kogumi või tegevuse
eri elementide kooskõlaline korraldus,
mis võimaldab neil toimivalt koos töötada
Wiktionary:
1. making different people or things work together for a goal or effect
2. the resulting state of working together; cooperation; synchronization
organisatsioonis
ISO 22300, 22320:
eri organisatsiooni(osa)de koos töötamise või tegutsemise viis ühise eesmärgi saavutamiseks,
ühendab osalejate (näiteks avalike või eraorganisatsioonide
ja riigiasutuste) intsidentidele reageerimise tegevused sünergia saavutamiseks sellises ulatuses, et
intsidendile reageerimisel on ühine eesmärk ja tegevusi koordineeritakse läbipaistva teavitusega nende kohta;
kõik selles protsessis osalevad organisatsioonid
lepivad kokku ühise intsidendile reageerimise eesmärgi ja
nõustuvad viima ellu strateegiaid sellise konsensusliku otsustusprotsessiga
=
way in which different organizations (public or private) or parts of the same organization work or act together in order to achieve a common objective
Note 1. Coordination integrates the individual response activities of involved parties (including, for example, public or private organizations and government) to achieve synergy to the extent that the incident response has a unified objective and coordinates activities through transparent information sharing regarding their respective incident response activities.
Note 2. All organizations are involved in the process to agree on a common incident response objective and accept to implement the strategies by this consensus decision-making process.
http://vskub.ac.in/wp-content/uploads/2020/04/UNIT-3-PPBM.pdf
(2) eri kehaosade sujuva ja toimiva kooskasutuse võime
=
the orchestrated movement of multiple body parts as required to accomplish intended actions
https://en.wikipedia.org/wiki/Motor_coordination