olemus
Wiktionary, verb:
1. to inspect; to examine
5. to verify or compare with a source of information
Wiktionary, noun:
2. an inspection or examination

vt ka
- kontrollima (2)
- kontroll (1)
- kontroll (2)
- kontroll (3)
- kontroll (4)
- kontrollavaldis
- kontrollkood
- kontrollpunkt
- kontrollsumma (1)
- kontrollsumma (2)
- kontrollväärtus
- krüptokontrolli funktsioon
- krüptokontrollväärtus
- käsikontroll
- mõistlikkuse kontroll
- pisteline kontroll
- reaalkontroll
- topektliikmestuse kontroll
- tsükkelkoodkontroll
- tõkiskontroll