characteristic (1)
tunnusomadus, karakteristik (1)
olemus
omadus, mis eristab olemit teistest omataolistest
Wiktionary:
noun
1. a distinguishing feature of a person or thing
ISO 5127:
objekti või objektikogumi omaduse abstraktsioon;
kasutatakse mõistete kirjeldamiseks
=
abstraction of a property of an object or of a set of objects
Note. Characteristics are used for describing concepts.
vt ka
- karakteristik (2)
- karakteristik (3)
- urkimist takistav karakteristik
- urkimist tõendav karakteristik
- urkimisreaktiivne karakteristik