capture
hõivama (1); hõive (1)
olemus
(1) kontekstist sõltuv ülevõtt
Wiktionary:
verb
1. (transitive) to take control of; to seize by force or stratagem.
to capture an enemy, a vessel, or a criminal
ISO/TR 12037, hõive:
andmete teatud kujul jäädvustamine
nende sisestuseks arvutisse
= recording of data in a form for its entry into a computer system
(2) biomeetrias
ISO/IEC 19794-1, hõivama:
jäädvustama või
sõnade või piltidena täpselt väljendama, nii et
andmed salvestataks arvutis
= record or express accurately in words or pictures causing data to be stored in a computer
ISO/IEC 19794, 24713, ISO 19092, hõive:
subjektilt biomeetrilise proovi võtu protsess
= method of taking a biometric sample from the subject
vt ka
- andmehõive
- biomeetriline hõive
- elushõive
- hõivama (2)
- hõive (2)
- nõuete hõive
- tõendihõive